Vee-elupaikade taastamistööd Järvamaal
Sügis 2005

 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel töötasid loodusesõbrad SA Eesti Forelli egiidi all sel aastal kahel Järvamaa jõel. Taastati hõrnase kude- ja varjepaiku ning jõgede morfoloogilist mitmekesisust, mis kunagise maaparanduse käigus kaotsi läinud. Andku lugejad-vaatajad meile andeks, et siinkohal täpsed koordinaadid välja ütlemata jäävad. Püüame sellega hoida neid jõekesi kalameeste hordide liigsest tähelepanust, avalikustades paigad mõne aasta möödudes, kui populatsioonid on saanud rahus kosuda.

Esimesel neist jõgedest on juba väikeseks traditsiooniks kujunenud iga-suvine forellisõprade talgupäev, mille käigus taastatakse kunagisi looduslikke koelmuid. Vee vooluhulga vähenemine ja suurenenud toitainerikkus põhjustab jõekese jätkuvat kinnikasvamist ka kiirevoolulisetel ja kruusapõhjastel lõikudel, kus koeb forell.

Varasemate aastate tegemiste tulemusena on loendatud samal lõigul juba õige mitu pesakuhja ning tänaselgi talgupäeval oli näha noorkalu pinnas käimas ja kahlajate eest põgenemas. Mõni pidi lausa jalust maha jooksma! Siiski kipub taimestik igal suvel uuesti peale tungima ja mõningane kõpitsemine on ikka ja jälle vajalik, kuigi aasta-aastalt järjest väiksemas mahus. Mis on loomulikult hea, sest annab lootust jõe enda võimele uuendatud sängi säilitada.

Teisel, juba esimese vabariigi ajal sirgeks tõmmatud jõel, taasloodi elupaiku ligi poole kilomeetri ulatuses. Taanist ja Inglismaalt pärinevatele meetoditele tuginedes olid SA Eesti Forelli spetsialistid kavandanud lõigule ühe kunstliku täismatt-koelmu, sobivate vahemaade tagant põllukividest kaldakindlustusi ning jões paiknevad kivivared ja suurematest rahnudest varjepaigad. Arvestatud oli võimalike meandrite moodustumise, setete kuhjumise alade ja voolu uuristatud süvikute tekkimisega.

Tööd jõelõigul algasid kesksuvel, mil rajati ligipääsud ja avati padrikuks kasvanud jõekaldad kohati valgusele. Edasi transporditi kohale kivid ja varasemast äraproovitud sobiv koelmumaterjal – paekillustik. Vedude teostamine lükkus aga vihmadest pehme pinnase tõttu pidevalt edasi ning sai alles septembri alguseks jupikaupa tehtud. Need kaadrid, mis näha kõrvalolevatel piltidel, on võetud juba viimases etapis. Mõne intensiivse tööpäevaga ehitati valmis koelmu, rajati varjepaigad ning kaldakindlustused.

Palju aega ja energiat nõudsid ka eeltööd., sealhulgas kooskõlastusringid maaomanikega, kes “kaladele jõkke kivide loopimisse” väga umbusklikult suhtusid. Nendega asju ajanud Eesti Forelli raudvarale Enn Treufeldtile tekitas see igatahes kõvasti halle karvu juurde. “Karma võlg forellide ees,” arvas Enn ja elas kõik kangelaslikult üle. Siiski lubas, et seda osa projektist ta enam kunagi teha ei võta – nii suur see võlg nüüd ometi olla ei saavat!

Jääb üle loota, et nendegi tööde karma avaldub meie kõigi jaoks juba mõne aasta pärast kasvanud elujõulistes forellipopulatsioonides ja rekordkalades.

Tekst ja fotod: Tauno Jürgenstein
Fotode kasutamine lubatud ainult autori loal